Jaanalinnu sõnajala

  • Botaaniline nimi: Matteuccia struthiopteris
  • Perenimi: ONOCLEACEAE
  • Varred: 3-6 tolli
  • Temperatuur: -4 ℃ -7 ℃
  • Muu: Niiske pinnas ja vari ning ei talu kuumust
Uurimine

Ülevaade

Toote kirjeldus

Jaanalinnu sõnajala odüsseia: vastupidavusest kuni meeleavalduseni

Majesteetlik jaanalinnu sõnajala domeen

Jaanalinnu sõnajala . See sõnajala ulatuslik ulatus ulatub Põhja -Ameerika parasvöötme tsoonidest Aasia ja Euroopa põhjaosadeni, õitsedes orgude varjutatud nurkades ja mööda jõgede niiskeid kaldaid, kõrgustel vahemikus 80–3000 meetrit. Näidates oma kohanemisvõimet erinevate elupaikadega, näitab jaanalinnu sõnajala oma vastupidavust erinevatel maastikel.

Jaanalinnu sõnajala

Jaanalinnu sõnajala

Jaanalinnu sõnajala graatsilised esiküljed

Jaanalinnu sõnajala viljatud frondid (vegetatiivsed frondid) uhkeldavad selgelt kahvatu rohelise tooniga, mis ergutab elegantsi, mis võrdleb neid jaanalinnu sulgedega, seega sõnajala nimekaimuga. Viljakad esiküljed on pruunikas-tan, mille pikkus on umbes 6–10 sentimeetrit, mille pikkus on märgatavad sooned. Stipe'i alus on kolmnurkne, millel on kiletaoline esiletõstmine, mis on tihedalt kaetud kaitseskaaladega. Lamina on lanceolaat või kõlbeline, ulatudes 0,5 kuni 1 meetri pikkuseks, laiusega 17–25 sentimeetrit keskelt, kitsenedes järk -järgult aluse poole. Frondid läbivad sügava bi-pinnatifid-osakonna, luues 40–60 paari pinna. Keskmine pinnas on lantseolaat või lineaarne lantseolaat, umbes 10–15 sentimeetrit ja 1–1,5 sentimeetrit laiusega, ilma petioledeta, sügavalt pinnatifid 20 kuni 25 paari segmentidesse, mis on paigutatud kammitaolisel moel。 See ainulaadne lehtstruktuur ei võimaldaks seda mitte ainult visuaalse atraktiivsuse, vaid ka erinevaid keskkonnatingimusi.

Jaanalindude sõnajala elupaikade eelistused

Jaanalinnu sõnajalad (Matteuccia struthiopteris) on niiske, rikkaliku pinnase tõelised asjatundjad ja õitsevad keskkondades, mis pakuvad otsest päikesevalgust hingamist, eelistades kohmaka varju õrna omaksvõtmist täieliku varjuni. Need sõnajalad on parimal juhul kliimas, kus suved on jahedad ja värskendavad, ning nad häirivad intensiivset kuumust ja õhuniiskust, mis võib rõhutada nende õrnaid fronde.

 Jaanalinnu sõnajalgade peen levik

Oma maa -aluste risoomide kaudu ulatuvad jaanalinnu sõnajalad mullapinna all horisontaalselt, kududes tiheda klooniva võrgu, mis võimaldab neil valitud territooriumid koloniseerida vaikse püsimisega. See levitamismeetod tagab, et pärast loomist võib see olla maastiku pikaajaline ja erksakas omadus.

Jaanalinnu sõnajalate kastmis tarkus

Rikkalik niiskus on jaanalinnu sõnajalgade elujõud ja need on hästi kohandatud pinnasesse, mis hoiavad veest, muutes need loomulikuks valikuks rabavate aedade või veepeetuse suhtes kalduvate alade jaoks. Kuigi need ei ole niiskete jalgade suhtes vastumeelsed, hindavad need sõnajalad pinnast, mis on pidevalt niiske, kuid hästi kuivendav, vältides veesõidukite tingimusi, mis võivad põhjustada juuremängu.

Jaanalinnu sõnajalad

Jaanalinnu sõnajalgadel on mulla pH osas paindlikkus, õitsedes happelistest kuni kergelt happelistest muldadest, mille pH on 5,0–6,5. See kohanemisvõime võimaldab neil juurduda erinevates elupaikades, alates okaspuumetsade tangetest alustest kuni neutraalsemate muldadeni, mida leidub lehtpunktides. Nende võime kohaneda erinevate pH tasemetega on tunnistus nende vastupidavast olemusest ja teeb neist paljude aiaseadete mitmekülgseks lisandiks.

Vastupidavus ebaõnne ees

Jaanalinnu sõnajalgadel (Matteuccia struthupterias) on märkimisväärne vastupidavus, kuid neil on oma piirid. Need sõnajalad ei meeldi äärmiselt kuivusele ega pikaajalisele vesipinnale, mis võib põhjustada halba tervist või isegi surma, ja otsene päikesevalgus võib olla kahjulik, põhjustades potentsiaalselt lehtede põlemist. Lisaks käsitlevad nad erilist pinnase pH -d, optimaalse vahemikus 5,0–6,5, millest väljaspool saab nende kasvu ohtu。。

Kulinaarsed ja aianduslikud rõõmud

Praktiliste rakenduste osas on jaanalinnu sõnajalad midagi enamat kui lihtsalt dekoratiivne taim. Nende noored, lahtiharutamata frondid, mida tuntakse viiulitena, on Põhja -Ameerikas kevadine delikatess, mis pakub maitset spargli ja spinathi meenutavat maitset, need on ka aianduses olevad klambrid, eriti naturaliseeritud maastike, vihma aedade või niiskete metsamaade loomisel. Neid kasutatakse sageli nõlvadel erosiooni kontrollimiseks ja need võivad olla silmatorkav lisand varjutatud piirile või mõistmisele istutamisele, ja jaanalinnu sõnajalad on tuntud oma õhupuhastavate omaduste poolest, suurendades sisekeskkondade elujõudu。。

Hankige tasuta pakkumine
Võtke meiega ühendust tasuta hinnapakkumiste ja toote kohta rohkem professionaalsete teadmiste saamiseks. Valmistame teile ette professionaalse lahenduse.


    Jäta oma sõnum

      * Nimetus

      * E -kiri

      Telefon/whatsapp/wechat

      * Mida mul öelda on